Helohelohelo, nagu ma viimasel ajal igat oma postitust alustan, pole jälle ammu kirjutanud. :D
Ma olen nii õnnelik viimasel ajal, ei oskagi öelda, mis pärast. Sest koolis ei anna mul hinnetega väga kiita ja noh, isiklikus elus on kõik nii ja naa. Üpris keeruline, ent siiski olen õnnelik.
Asi on vist selles, et suvi on juba käega katsuda ja viimasel ajal on nii palju teha, nii lahe koguaeg. Mind ümbritsevad inimesed, kes mind alati naerma panevad ja kes püsivad kõrval. Pole mingeid probleeme, keegi ei takista mind tegemast seda, mida soovin. Free as a bird nh. :D
Eks loomulikult ole paar murekohta ka, pean taaskord tegema haiget inimesele, kes väga hoolib, ent samas, pigem olla aus, kui ebaaus. Loodetavasti ta mõistab mind ja kõik saab korda. Ma sellest siin väga täpsemalt ei hakka rääkima, sest viimasel ajal ma aina üllatun, kes kõik mu blogi loevad. :D:D Ei saa öelda et see üllatus on just ebameeldiv, pigem just nagu... veidi imestama panev? Aga jah, need kes teavad, need teavad. :D
Selle kuu parimaks osaks seni on vist see, et Sandra sai load kätte! Reedel käisime temaga sõitmas ka! Kui ta mind peale võttis, hakkasin naerma, sest see tundus niii ebareaalne :D. Minu Sandra ja autoroolis, sügisel 19 ??? Dafuuuuuuck :D Nendest inimestest, keda ma tunnen, tegi ta load veel kõige kiiremini ka ära, niiet väga uhke olen oma tibu üle.
Ja mis veel, Markus ja Marietta on suhtes jeee! Ütlemata lahe paar on nad tegelt, sobivad ka mega hästi. Ma loodan et ma ka lähitulevikus oma õnne leian. :D:D:D haha
Aga kuna juba jutt selle peale läks ja õige tüdruku blogipostitusest ei tohiks puududa jutt poistest, siis ma natukese midagi mainin. Et ja, mulle meeldib üks poiss, kelle puhul ma poleks vist ealeski arvanud, et ta mulle meeldima hakkab. :D Ma ei sallinud teda paar aastat tagasi silmaotsaski, aga nüüd on ta nagu teine inimene. Ma ei ole rumalalt armunud ega midagi, see on väike kiindumus, aga see on nii hea tunne, kui ta ümbruses on, võinoh jah. Ma ei oska väga hästi seda kirjeldada, loodetavasti saate te ise ka aru. Praegu on kahjuks olnud just see, et poisid, keda ma tahan tundma õppima kui sõpra, avaldavad mulle oma kiindumust, ei saa vastust, mida lootsid ja kaovad plaanilt, aga need kelle vastu ise tunnen sellist särtsakat tunnet, pole huvitatud. :D Tema puhul ma loodan, et asi on teisiti. Kuid kui ka pole, siis eks igal ühel meist tuleb üle elada mitu ebaõnnestusmist, kuni lõpuks õnnestub midagi. :D Ma ei hakka kurvastama ega midagi, sest viimasel ajal olen nii positiivne, et miski ei saa mu tuju alla viia... vist. :D
Wow, ma ei arvanudki, et seekordne postitus nii pikk tuleb, aga hea on mõnikord siia jälle kirjutada midagi ja vaadata statistikast, et mu blogi ikka jälgitakse. Aitäh, et te mind ära unustanud pole. :D