Monday, January 31, 2011

Come what may...


Kuulan praegu oma kõiki laule järjest ja sattusin enne 'El Tango De Roxanne'', mis pärineb minu vaieldamatult lemmikust muusikalist ''Moulin Rouge''. Ma ei oska tõesti öelda ühtegi muusikali, mis oleks nii tasemel, kui see, kuigi ma olen väga paljusid erinevadi muusikale näinud. Selline tuju tuli lihtsalt rääkida sellest...

''Moulin Rouge'' räägib võimatust armastusest kirjaniku ja kurtisaani vahel. Nad kohtusid juhuse tõttu, kuna Satine (kurtisaan) ajas Christiani (kirjanik) sassi hertsogiga, keda ta pidi lõbustama, et see nende kabareesse investeeriks. Christian ja Satine armusid. Christiani näidend, mille tõttu ta kabareesse tuligi, oli näidend täpselt nende armastusest, ainult teine aeg, koht. Ühes näidendiproovis, kade tantsija vihjas hertsogile, et näidend on tehtud nende armuelust, mis vihastas teda . Peale seda mees kõike, et vabaneda Christianist. Tegi Satine'ile pakkumise saada näitlejaks jne. Satine oli valmis selle vastu võtma, kuid siis rääkis Christian põgenemisplaanist.
Lõpuks ähvardati Satine'i, kas ta võtab hertsogi ja lõpetab kõik Christianiga ära, või poiss sureb. Christian ei suutnud uskuda, et Satine nii otsustas (ta ei teadnud ähvardusest midagi) ja läks enne näidendi esietendust tema tuppa talle armastust avaldama. Satine ei vastanud midagi, kuna ta tahtis, et Christian kabareest võimalikult kiiresti lahkuks. Christian tundis ennast reedetuna ja näidendi lõpustseenis läheb ta lavale, alandab Satine'i ja lahkub. Poole tee peal kuuleb ta Satine laulamas nende armastuslaulu(Come What May), mille nad olid koos välja mõelnud. Christian jääb seisma ja hakkab temaga koos laulma. Selle peale haarab hertsog relva ja jookseb Christiani suunas, kui teda takistatakse. Näidend lõppes, kardinad suleti. Järsku tekkis Satine'il haigushoog ja ta suri Christiani käte vahel. (ma alati nutan selle koha peal :'/)
Film lõppeb sellega, kui Christian istub korteris oma laua taga, kirjutades nende lugu sõnadega ''love that will live forever''. 
 Tõsiselt parim muusikal on see ikka. Poleks arvanud, et Nicole Kidman ja Ewan McGregor niii hästi laulavaad. Oehh, pole sõnu... (:

Vabandust, kui segaselt kirjutasin selle kirjelduse. :D
Aga muidu... Tänane päev on suhteliselt lebo olnud. Eesti keeles oli töö, see vist läks natukene aia taha. Vene keeles tegime kuulamisülesannet, tunni lõpus võttis õpetaja töövihikud ära. Seega 3 tuleb, kui mitte 2. :D See õpetaja tõesti hinnetega ei koonerda, peaaegu iga tegevuse eest saab hinde.
Teistes tundides väga midagi ei juhtunud. Peale kooli läksin koju, vaatasin saadet ''Tantsi kui oskad''. Seal on ikka uskumatult head tantsijad, kui minu lemmikuks jääb alati Phillip Chbeeb. See on lihtsalt imeline kuidas see mees tantsib....

Peale seda saadet, vaatasin veel telekat veidike ja hakkasin geograafia tööks õppima. Homme on töö 21 töövihiku lehekülje peale -.- maaasendaaaav !!
Trenni jätsin ka selle töö pärast vahele. Eelmine neljapäev tuli mulle trenni üks uus tüdruk - Maria. Ma poleks kunagi arvanud, et see tüdruk käib 7ndas, sest ta nägi minust vanem välja... :D Tundus sõbralik. Saab Sannaga läbi, niiet siis on see kindel, et ta on sõbralik. Kusjuures ta Sanna kaudu mu ära tundiski. Küsis, et kas sa oled Sandra Soidla sõbranna. Ma sind piltidelt näinud.... Sanna on nagu famous person. :D Ausalt öeldes, ma lootsin, et ta alles alustas tennisega, et oleks keegi vhmlt trennis, kes minust halvemini tennist mängib. Aga ei, ta on juba 4 aastat tennises käinud. :/ Vahepeal ajab mõtlema küll, et kas ma kunagi selle asja käppa ka juba saan, juba kolmas aasta läheb ju...
Viimane uudis on see, et homme saab mul Jukiga kuu. Pole küll eriline teadaanne, sest kuu aega on ikka VÄGA mõttetu aeg, aga siiski, mida rohkem leiad põhjust rõõmustada, seda õnnelikum oled ! (:

Sunday, January 30, 2011

Nagu näha on mu blogi vaatajate arv pärast Facebookis avaldamist tunduvalt suurenenud. Mul on hea meel, et on inimesi kes seda loevad ja jälgivad, kuigi ma olin isegi siis õnnelik kui päevas 5 vaatamist oli. :D Ma üritan siis järjepidevalt siia kirjutada. (:

Saturday, January 29, 2011

24-30 veebruar

Järjekordselt üks megavinge nädal lõpule jõudmas. Koolis väga lõbus olnud, kuigi nh, hinded olen veidi käest lasknud. Lihtsalt pole seda tunnet kätte saanud, et kool algas. Koguaeg jäävad mingid tunnid ära, päevad tunduvad nii lühikesed, täpselt nagu kool saaks läbi juba. Ma olen üleüldse väga ükskõikne aastalõpu suhtes. Koolilõpp, eksamid jne. Lihtsalt mul on kahju inimestest kes muud ei tee, kui pabistavad selle pärast. Nagu tõsiselt ka, valisid ära mis eksami teed, sisimas juba nkn tead, kuhu kooli sa lähed...mida kuradit sa veel mõtled ? Elu viib lõpuks ikkagi oma teed.
Igastahes jh, koolielu on normaalne minu arust. Matemaatika õpetaja sai natukene pahaseks kõikide 9ndike peale, kuna enamused tegid viimase töö kahele.Aga andke andeks, kui enamus inimesed said töö kahe on ILMSELGE, et teema pole selge ja õpetaja peaks võibolla rohkem seletama ja aitama. Veel üks asi mis närvi ajab on lõpupidu. Reedel selgus, et koht pole veel kindel, mis tekitas klassiõdede seas segadust. Ma tean, et paar klassiõde nkn loeb seda ja võivad natukene pahaseks saada, aga wth, kui see on nii suur probleem, siis korraldage ise seda. Vinguda iga asja peale on kerge, et pole kohta jne, aga äkki orgunniks siis ise midagi ?? Ja siis veel öeldakse mulle kurjalt, et mul on koguaeg kõigest suva. Ongi, sest ma tean, et kui ma ise orgunnida ei viitsi, ei hakka ma isegi inisema selle kallal. Tuleb mis tuleb. Ahjaa, ja üks uudis veel - mind kutsuti ühiskonnaõpetuse olümpiaadile. (Y)(H)
Okei, mured kurtsin ära, nüüd parima osa juurde ja see on .... NÄDALAVAHETUUUS !
Reedel käisin koolis, loogiline.:D Siis laulukooris, pärast koori läksin koju, käisin kähku pesus, sättisin ja värki.Õhtul oli Kristoferi sünnipäevale minek. Üritasin küll kiiresti teha, aga ikkagi jõudsin Marietta juurde alles mingi 6ks. Aga nh, kui ma sinna jõudes nägin Mariettat, juuksed alles märjad, mõtlesin, et õnneks ma päris maailma aeglaseim inimene pole, Marietta on alati aeglasem. :D Lõpuks jõudsime kuskil 8 linna. Käisime poest läbi ja läksime kohale. Liftis mõtlesin veel kähku kuidas õnne soovida, poisil oli sünnipäev tegelikult 2 kuud tagasi. :D:D
Pidu oli täiega lahe, algul oli veidi kahtlane, kuna kõik olid võõrad, pärast sai veidi räägitud juba. Tüdrukud läksid kõik mingi kell 12 koju, ma ei tea miks. Üks veel jäi, aga see magas terve aeg kuskil toas. Mängisime Bailat, niisamas rääkisime. Öösel otsusasid osad vennad minna välja vanalinna peale, algul tahtsin kaaasa minna, aga ei viitsinud. :D Selle asemel jäin sinna ja tantsisid, algul üksi ,siis joinisid Freddy ja Mark ka. :D Paari laulu peale tantsisime, rääkisime veel juttu ja lõpuks jäime magamaaa. (:
Hommikul oli eriti ebareaalne see, et esimest korda ärkasin ma üles normaalse näoga, alati on hommikuks kõik meik maas, juuksed sassis jne. Ja kui ma hommikul kuulsin, et kõik peoloomad käisid hommikul kell 7 trennis olin ma sõnatu. Enne koju minekut sain linnas veel Jukiga kokku. Tema nägemine oli nagu kirss tordil pärast seda õhtut. (: Läksime kohe toidupoodi, kust ostsin endale krõpsud ja spinatisaia ja kõrrejoogi, kuna mu kõht oli niiiiiiii tühi. Siis istusime lihtsalt ja rääkisime juttu.
Kuskil poole 3st läksin ma koju, magasin tunnikese ja siis käisime ema sõbranna juures. Nägin oma lemmik pisikest Mirjamit. Ta on minujaoks nagu väike õde, keda lihtsalt harva näen. Ta on alati nii vaimustuses kui ma külla tulen või kui me kuhugi koos lähme ja ka mina olen õnnelik kui teda näen, sest ta on niii armas. Külas ka, ta näitas kohe mulle oma uusi asju ja joonistas mulle isegi pildi. (: Siis tegime veel plastiliinist jäätiseid, Mirjam tegi mulle popi ja noortepärase soengu, rääkis õudusjuttu ja vaatasime multikaid. Ja ma nägin nende kutsat jälleeee !!! Viimati nägin Lottat 3 kuud tagasi, siis ta oli nii pisikene ja ei osanud kõndidagi... nüüd on ta täiesti segane, jookseb ringi, mängib, imearmas lihtsalt...
Õhtul vaatasin veel filmi ''Kõrvalmõjud''. Ma olen juba 2 aastat tahtnud seda filmi näha, aga alati olen kuskil külas, kui seda näidatakse. Täiega hea film oli minu arust. Siuke teistsugune...   
Ma olen juba vhmlt tunnikese seda sissekannet kirjutanud, nh muidugi on muud tegevused ka, aga nüüd kui lõpetan, lähen arvatavasti magama ka. Järjekordselt väga super nädal . (:
                                               
                           Kõige armsam pisike kõige armsama kutsuga !

Saturday, January 22, 2011

Ladies Night

Laupäeva õhtu ja väike naistekas. Sandra juures oli lihtsalt niiii heaaa. Ma polnud Sandrat nii ammu näinud ja üleüldse nii mõnus. Rääkisime kõigest, jõime veini, sõime, tantsisime vahepeal. Nii hea lihtsalt. Parimad sõbrannad kõik koos, vanad mälestused ja kõik. Aknast välja vaadates meenus kohe Sandra n.ö nukumaja, kus üks öö 6 või 7kesi magasime.Kõige parem ongi istuda koos sõbrannadega, meenutada ja rääkida kõigest, pole pinget, lihtsalt chill on kõik. Sain veel Sandrast 3 pilti ja mängisi ta kutsaga, tal on kõige ilusam kutsa üldse. Igastahes reaalselt vaimustuses olen kõigest. (:
Ülirahule olen jäänud selle nädalavahetusegaaaaaaaa !!! Super reede, super laupäev, loodetavasti ka super pühapäev. (:
                                                     Minu nunnu ! (K)
                                           Alati normaalsed...
                                         
                                                       Cheeeers !

Supriiiiiise !

Ma sain just kõige parema üllatuse, mida oskan tahta. Istun rahulikult teleka ees pidžaamas, padi all, chillaxin. Järsku heliseb uksekell. Mõtlesin juba ei tea, mis inimeste peale, aga seda ma poleks arvanud, et see mu ISA oli. (: Super lihtsalt, seda mul vaja oligi. Viimased 2 päeva on olnud natukese viltu, aga see kustutas need probleemid sootuks. :) Ootasime venna ära, kes tuli autokoolist ja läksime Soku pubisse. Ma armastan seda kohta. Mõnus pisikene, hubane ja ettekandja on ka nii ilus ja tore. Isegi isa mainis paar korda tema välimust :D:D. Seal võtsin kohe oma lemmikut, kanapastat. Ja jäätisekokteili loomulikult. Kahjuks seekord meile välja ei tehtud (Viimane kord, kui käisime maksti jäätisekokteil maja poolt, kuna me käime aeg-ajalt seal). Veidi kade tunne oli, kui venna ja isa rahulikult Specialit jõid ja pärast vend jäätist Vana Tallinnaga sõi, aga poleee hullu. Sõime kõhud täis ja rääkisime igast teemadel. Tagasi tulles käisime poes, isa võttis meile taskuraha välja ja suundusime koju. Ma olen niii õnnelik lihtsalt, et ta niimoodi tuli lampi, sest ma igatsesin teda. Hoolimata tema tegudest ja olekust, hoolimata sellest, et mu ema teda üldse ei salli, olen mina ikkagist ta suurim fann. See on nii armas, kui ta mind oma printsessiks kutsub. Tema sõnad lähevad mulle kõige rohkem korda. Ta ajab mind alati naerma ja tema nägemine lihtsalt teeb mind alati niiiii rõõmsaks. Ma näen oma isas nii palju mind,  täpselt tema laps. Nii heas kui ka mõnes halvas mõttes. Mu isa on mu lemmik mees terves maailmas. (:
See nädalavahetus on siiani olnud super ja loodetavasti on lõpp ka super.
Peale selle, et nägin oma isa, oli reedene päev ka ülimõnus. Kooli pidin minema kella 10neks, aga kuna ma olin hiljaks jäämas, lubas ema mul ühe tunni veel kodus chillida. Ütles, et pigem kirjutan ühest tunnist veel vabastuse, kui näen jälle ühte hilinemist. Jeeiiii, ma olin väga rahul. Saingi oma hommikut edasi nautida tassi kohvi, Power Hit radioga ja söögiga. Lihtsalt lauldes, tantsides ja samal ajal sättides. :D Siis käisin vahetunnil kähku koolis, ostsin vennale snusi ja andsin talle selle üle ja kohe arsti juurde. Arst ei öelnud köha kohta väga midagi, soovitas ravimeid. Mainis veel, et peaksin paksemalt riides käima... :D Ups, valisin vale riietuse arsti juurde minekuks. Kuna arsti juures olin ma ainult 7 minutit, pidin ma 38 minutit lihtsalt chillima. Õnneks 9c klassi kuttidel oli ka vaba tund, seega sain Denisi Richardi ja Henriga olla. Terve aeg lihtsalt naersin, kõik tegid nii haigeid nalju. Ma armastan neid kutte... :D Lõpuks sain minna minu koolipäeva esimesse tundi, vene keelde. See läks normilt. Inglise keeles väga midagi tähele ei pannud, joonistasin inglise keele töövihikusse pilukaid.
Peale kooli tuli koor. Võtsime jälle uusi laule, mis oli masendav. Algul õpid oma hääle osa selgeks, koos lauldes ei saa enam midagi aru... Osad laulupeo laulud on täiega ilusad, aga osad on siuksed nii ja naa. :D
Kui koor sai läbi, tuli Brigit veitsaks minu juurde. Sõime, vaatasime telekat ja lobisesime niisama poistest ja elust. Mingi tunnikese olime, sest Brigitil olid omad plaanid ja ma pidin ka sättima hakkama. Saatsin ta peatusesse ja olin veel Jukiga veidi koos. Ma igatsen teda :/ Sest koolis koos olemine pole üldse see sama, ikkagist tahab ta veeta koolis enamus aja oma semudega, täiesti mõistan teda. Peale kooli ei ole ka üldse aega. Isegi nädalavahetusel ei saa me vist kokku. Kurb... Aga tagasi teema juurde. Seitsme paiku läksin kodus ära, ostsin veinid ja läksin parki seniks kuni Marietta kodust tulema hakkab. Läksime Mariettaga oma klassivenna Freddy sõbra Kristoferi peretuttava juurde. Stockmanni kõrval, 11 korrus ja super kohake lihtsalt. Elutoa nurgas on hiiglaslikud aknad, millest avaneb vaade tervele kesklinnale. Korter oli ise ka hästi ilus. Igastahes tõsiselt vinge koht. Ja mõelda, et Kristofer saab seal kuu aega elada, kade meel tekib. Kujutan ette kuidas ma ärkaksin hommikul üles, kohvitass käes läheks istuks ja lihtsalt vaataks aknast välja. Täiesti imeline vaade. Ja üle üldse oli mõnus õhtu. Hea vein, hea juust, hea seltskond, hea muusika - mida veel tahta. (: Enne seda küll tekkisid probleemid teistega, aga õhtu oli seda väärt. Kahjuks pidime sealt vara ära minema, tänu mu emale... :D
Koju tulles olin niii väsinud, et viskasin saapad nurka riided seljast pidžaama selga ja magama. Korra käisin arvutis ka, aga väga korraks ainult.
Pool nädalavahetust on alles möödas, aga see pool on olnud niii hea ! Kindlasti läheb paremaks, sest täna lähen paari naisega Sandra kodu vallutama. Vein, toit ja mu naised... juba ootan ! (:
                                              Midagi varasemast veiniõhtust. (:

Thursday, January 20, 2011

Weather outside is GORGEOUS !

Kui kellelgi on juhuslikult praegu halb tuju, soovitan aknast välja vaadata, sest vaade on lihtsalt super. Ma olen terve päev lihtsalt imetlenud seda mis on. Õrn lumi puude peal. Kõik on valge ja nii puhas. Isegi lepistiku park, mis on tihti ikka väga halvas seisus, näeb välja nagu talve võlumaa. Väga imelik jutt, kuid tõesti. Ma ei saa aru, kuidas keegi saab sellise ilmaga öelda, et lumi võiks ära sulada ? :S

Ja peale selle, homme on reede !! Lõppeb jälle üks väga chill koolinädal ja algab super nädalavahetus, loodetavasti... :D Ma pole kindel, kui palju ma ringi tohin üldse käia nädalavahetusel, kuna olen veidi haige. Palavikku õnneks küll pole, ainult väga haige köha, rõve nohu ja kurguvalu. Köhe on tõesti jube. Kodus on kõikidel juba üle visanud, kui ma kell 5 hommikul ärkan ja reaalselt lihtsalt köhima hakkan, Klassikaaslastel (vähemalt osadel) on samamoodi üle visanud. Aga ma ei vingu, homme lähen arsti juurde ja loodetavasti saab varsti kõik korda. (:
Kuna suitsu teha sellise köhaga väga ei kannata, ostsin endale Snusi. Ma küll lubasin paljudele oma semudele, et mina enam seda sitta ei tee. ''Rõve on kui tüdruk teeb...'' Aga what the hell, üks karp ei tee halba. Õhtul panin kohe esimese padja teleka ees alla. Mõnusalt kammis ära. :D
T'äna koolis ka terve päev suht joppas. Eile ei viitsinud jälle õppida ja jätsin kõik tänasele koolis tegemiseks. Raske oli, kuid tulin toime. Viimasel ajal mul lihtsalt ei ole seda tunnet, et tahan õppida. Ma ei vaevu enam õpikut isegi lahti tegema. 
Mõtted viisid täna mind ka Mihklile. Mul on kahju, et me enam üldse ei suhtle. Ta on mind facebookis ära kustutanud, msnis ära blokkinud, kõik suhtlusteed ära lõpetanud. Seega mõtlesin talle mingi päev helistada. Lihtsalt rääkida kuidas tal läheb ja mis toimub. Sest isegi kui ta on olnud paras ülbik, igatsen ma teda vahepeal, mitte poisina, vaid sõbrana. :/

Muidu on kõik endiselt korras. Ja arvatavasti jääb ka, sest ma olen õppinud kõike positiivselt võtma. Halb tuju lihtsalt raiskab energiat, minuarust... Naeru, positiivsust & armastust täis tüdruk, see ma olen ! (:

Sunday, January 16, 2011

Esimesest koolinädalast...

See nädal on möödunud superhästi. Koolis sai igapäev nalja & kuna keemia ja füüsika õpetajad olid haiged, oli meil mõnusalt väha tunde iga päev. Reedel oli näiteks 10neks kooli, millega olin väga rahul. Sain üle pika aja, kodus üksi sättida. Ema läks juba tööle ja venna kooli. Panin raadio kohe põhja, laulsin, tantsisin ja samal ajal tegelesin oma hommikuste tegevustega (meik, soeng riidesse panek). Loomulikult sain ma kohe põhjuseta hilinemise ka, sest ma armastaaan venitada kõige hommikuti. Eriti üksiolles... :D
Miskipärast läheb mul kõik metsa just veerandi esimesel päeval. 2. veerandi alguses, keerati kellasid, mida mina loomulikult oma telefonil ei teinud. Ärkasin kergelt pool 6 ülesse, kella poole 7ks olin valmis kooli minema. Oleksin läinud ka, kui ema poleks üles tõusnud ja öelnud: Kas sa tead ka mis kell on ? Kell on pool 7, kullake. Siis oli suht mõnus tund aega passida, telekast ka midagi ei tulnud... Ja 3nda veerandi alguses e. esmaspäeval unustasin ma äratuse panna. Ärkasin kell 7 ja mina ei jõua oma tempoga nii või naa enam õigeks ajaks. Kell 7.55 läksin võimalikult kiire sammuga kooli poole, kuigi see kiire samm polnud vist väga kiire, sest väljas oli mõnusalt libe. Algul katsusin küll väga ettevaatlikult kõndida, pärast mõtlesin, et ahh pohhui, kõnnin kiiremini. Ja kohe, esimesel sammul olin käpuli. Tõusin püsti, kõndisin Statoilini ja siis avastan, ohh täiega lahe, mul sukas auk. Pidin koju tagasi minema... Õnneks ei saanud ma põhjuseta hilinemist, kuna ema kirjutas põhjuse ja saino ma reketi ka kaasa võtta. Võibolla oligi hea, et kukkusin... :D
Esmaspäev oli üldse väga kõikuvate emotsioonidega päev. Hommikul olin närvis, siis koolis oma sõbrannasid nähes, läks tuju kohe heaks. Kojuminnes läks jälle tuju ilma pärast alla ja trennis jälle heaks. Sain kiita, et olen salatrenni vaheajal teinud. Midaiganes see ka ei tähendaks. :D Sain jõuludeks uue tenniseseeliku ka, siis sain kohe selga panna!Õhtul käisin veel pargis, kuna polnud seal 100 aastat käinud. Sõbrad hakkasid kohe rääkima, et ma olen hälvik ja taun jne... Võibolla mu hea tuju pärast. Nendega koos olles mul lihtsalt tulebki selline lambine tuju. Naeran lampi, räägin neile kuidas ma neid armastan janiiedasi. :D Väga kaua ma väljas ei olnud, sest tahtsin aega leida ka Jukiga kokkusaamiseks. Temaga käisime Kebabis pelmeene söömas, võinoh, mina sõin. :D Pärast jalutasime veidi veel ja ta saatis mu koju. Ta on nii armas ikka. :D
Teisipäevast reedeni oli ka kõik väga 5, aga ma ei viitsi väga kirjutada. :D
Reedel, pärast kooli läksin ma koju. Koori unustasin täiesti ära... Magasin veidi, siis tuli vend koju ja ütles et dvj, vanaema juurde nüüd. Seal sain jälle üliiiiipalju süüa. :D Kartulid kastmega, liha, hapukurgid, pannkoogid, jäätis, võileivatort...niiiii heaaaa. Vanaema andis veidi taskuraha ka, 10 euri. Kui sealt ära tulime, vedasin venna kohe Siili, pakki ja jooke ostma. Kuna ma polnud peale aastavahetust midagi joonud, mõtlesin võtta oma lemmikuid. Safari Sunrise, Cooler Passion ja Saku Ice (kuna Specialit polnud :/) Lõpuks läksin parki ja kütsin joogid alla. Algul chillisime Erikuga ainult kahekesi, hiljem tulid teised ka, aga nendega väga palju rääkida ei saanud, kuna tahtsin juba linna minna. Linnas olid Sanna, Geithy, Marietta & Freddy. Käisime ringi, istusime niisama ja mingi 23.00 jõudsin koju.
Mõtlesin õhtul veel esimest korda Omegle'sse minna. Algul ei saanudm idagi aru, aga pärast oli nii lahe seal. Sain 2 sõpra ka. Ühe 18 aastase ameeriklase Sarah. Ja Kanadas elav iraanlane Sahand. Täiega sõbralikud olid. (: Magama jõudsin kell veerand 5.
Laupäev... Pool päeva lebotasin kodus, vaatasin telekat ja värki.  Mingi 5 paiku sain Johannesega kokku. Käisime poodides, kuna tal oli vaja oma parimale sõbrannale kingitust. Ma käisin lihtsalt kaasas ja soovitasin asju. Aga minu soovitusi väga kuulda ei võetud... :D Õnneks ostis ta lõpuks uksumatult hea kingituse poisi kohta, filmi ''Pime Nurk''. Mustamäele minnes jäime bussist loomulikult maha, pidime 15 min peatuses ootama, aga haigelt naljakas oli. Tegi mulle terve aeg kõige väärakamat lõusta üldse. Ta oskab silmadega kuidagi nii teha, et üks vaatab otse ja teine liigub äärde. Tõsiselt haige nägu... :D:D:D
Käisin veel poes kähku, ostsin veini ja läksin kähku koju. Ma kutsusin oma naiskad õhtuks enda juurde, kuna ema ja venna läksid kodus ära. Lõpuks tulid Marietta, Geithy, Lisette & Sandra. Ülichill oli olla. Ropult oli süüa ja jutte, millest rääkida. Mina olin lõpuks jälle ainuke kes veini jõi, teised võtsid ainult vahepeal lonksu. Ülihea vein oli, polnud kuiv ja polnud väga hapu ka. (: Mängisime Aliast veel, kus esimese mängu Mariettaga kaotasime ja teine jäi poolikuks, kuna kell oli juba öö ja kõik pidid ära minema. Ei läinud kaua, kui tuli vend koju. Siis koristasin prügi ära ja jäin teleka ette magama. Ema jõudis alles kella 2st vist.
Pühapäev, võinohh täna oli jälle kodupäev. Ema kuhugi ei lubanud. Olen terve päeva lihtsalt lepsi lasknud hommikumantlis ja sussides. Kohe hakkavad Kariibimere Piraadid ja peale neid lähen veel vanni. (:
Kokkuvõttes, ülichill nädal/nädalavahetus. (:

Friday, January 14, 2011

Kool !

Viimasel ajal, ehk siis terve see pool kooliaastat, veedan ma koolis kvaliteet aega. Mul on kõige lahedamad klassikaaslased üldse. Kahjuks sain ma liiga hilja sellest aimu, aga siiski naudin ma iga hetke nende seltsis. Eriti sellel aastal on kõik nii haigeks kätte läinud. Täiesti haiged naljad jne... Koguaeg ainult naeran koolis. Mul on hea meel, et meie klassis pole gruppe. Tüdrukud saavad kõik omavahel läbi, poisid ka. Kõik on priima.
Ja siis, kui mõtlen meie klassile, tulevad kohe kurvad mõtted. See on viimane aasta nendega. Ma isegi ei taha ette kujutada oma uut klassi ja koolivahetust. Me võiks lihtsalt terve klassiga oma kooli kasvõi edasi jääda. Samas ei taha terve aeg ka ühes koolis käia. Tahaks näha kuidas on minna kooli kus vaatavad otsa hoopis teised inimesed, täiesti uued ja teistsugused.
Ma ootan juba klassilõppu ka. Lõpureisi kõigiga, lõpupidu, lõpetamist. Ma usun, et need tulevad kõik parimad... (:
Ma armastan 9b klassi, te kõik olete parimad klassikaaslased, keda oskan tahta !!!

Thursday, January 13, 2011

Kõige kallimale !

Selle sissekande pühendaksin mulle kõige armsamale inimesele.
Sa oled kõige imelisem inimene maamunal. Sinuga tunnen ma ennast vabalt, vabamana, kui ükstaskõik kellega. Sa armastad mind hoolimata minu vigadest, minu halbadest külgedest. Ja mina sind ka. Ainult üks vahe on. Sinul pole halbu külgi. Minu silmis oled sa kõige ilusam, kõige toredam, kõige armsam, kõige kõigem. Isegi sinu lauluhääl ja joonistused on minu lemmikud. Minu kõige paremad mälestused on sinuga, kõige lollimad tembud on sinuga, kõige naljakamad hetked on sinuga. Sa võid teha mida tahad, reeta mind, huiata minuga, aga mina jään alatiseks sinu kõrvale, sest ma ei kujuta ette elu ilma sinuta.
Vahepeal tunnen ma kahetsust, et ma ei suuda teha su tuju nii heaks kui sina suudad teha minu oma. Ma ei oska sulle kinkida nii ilusaid asju, ma ei oska sulle öelda nii armsalt, ma ei oska sind panna niimoodi südamest naerma nagu sina mind. Sellepärast ma otsustasingi vahelduseks kirjutada sellest ,mida mina arvan & ka see ei tule mul kõige paremini välja...
Peaasi on see, et sa saaksid aru, kui tähtis sa mulle oled. Ma vaja sind nagu õhku. Päevad pole head, kui need ei sisalda sind. Koolis pole lõbus, kui pole sind. Ma ei oleks inimene, kes olen praegu, kui mul poleks sind, kuid praegu ma olen endaga rahul. Sinuga ei ole mul kunagi igav, ka kõige igavamates olukordades. Sinu sarkasm ja reaalselt mõtlemine + minu naiivsus ja liiga positiivselt mõtlemine, need miskipärast sobivad laitmatult. Sina oleksid inimene, kellega ma tahaksin avastada maailma, teha kõige segasemaid asju ja üks kõik mida. Sinupärast tuleksin ma kasvõi Inglismaale elama, lihtsalt sellepärast, et sa seda riiki nii väga armastad. Sinu pärast kuulaksin ma kõige jubedamat laulu maailmas, lihtsalt sellepärast, et sulle see meeldib. Sinujaoks olen ma valmis kõigeks. Maailmas pole säravamat isiksust kui sina. Maailmas ei austa ükski inimene teist nii palju, kui mina austan sind.
Ma jumaldan sind, ma imetlen sind, ma armastan sind, Sandra Soidla !













                                           Eesti PARIMALT juustu tegijalt !







Wednesday, January 12, 2011

Ma armastan...

Ma armastan süüa, väga palju süüa. Ma armastan kõiki toite peale paprika ja oliivide. Ma armastan vaadata saateid ja filme, lugeda raamatuid ja neisse täiega sisse elada. Ma armastan nutta oma lemmiksaadete/filmide ajal, kui midagi eriti kurba või õnnelikku juhtub. Ma armastan laulu ''Sweet Disposition''. Ma armastan seda tunnet, mis see laul minus tekitab. Ma armastan delfiine ja jääkarusid. Ma armastan teistsuguseid inimesi. Ma armastan värve ja samas musta ja valge kooslust. Ma armastan teha lolle nalju. Ma armastan naerda. Ma armastan seda, et mu voodi on mõnusalt kaisuloomi täis. Ma armastan oma väikest ja hubast kodu. Ma armastan vaadata õudukaid. Ma armastan olla üksi kodus ja laulda üle korteri, isegi, kui laulu ei oska. Ma armastan istuda kevadel aknalaual ja rahulikult kimuda. Ma armastan kevadet. Ma armastan, seda, kuidas kevadel kõik tärkab. Ma armastan seda, kuidas kõik tundub nii roheline ja ilus sellel ajal. Ma armastan rääkida telefoniga. Ma armastan rämpstoitu. Ma armastan kummikarude maitset, kui ma pole neid hästi kaua aega söönud. Ma armastan muusikat, vaikset & ilusat. Ma armastan ilusate laulusõnade kasutamist päriselus. Ma armastan suvel joosta paduvihma käes. Ma armastan ujuda. Ma armastan uskuda, et soovid lähevad täide. Ma armastan muru lõhna, kui seda just niitmas on käidud. Ma armastan irooniat, vahepeal. Ma armastan käituda lapsikult. Ma armastan inimest, kes olen praegu. Ma armastan kartmatuid inimesi. Ma armastan erinevaid mütse, salle, ehteid jne. Ma armastan kohvi. Ma armastan käia Coffe In'is. Ma armastan meenutada vanasid mälestusi. Ma armastan käia suvilas. Ma armastan päikeseloojangut. Ma armastan lilli. Ma armastan oma vanaema sauna. Ma armastan veeta õhtuid pinkkiigel, lugedes ajakirja, juues veini ja vaadata, kuidas päike puude taha vaikselt kaob. Ma armastan ajakirjade värske trüki lõhna. Ma armastan teha teiste tuju heaks. Ma armastan teistele midagi kinkida. Ma armastan rääkida oma muredest. Ma armastan valget šokolaadi. Ma armastan selle tähendust. Ma armastan tantsida. Ma armastan inimesi, kellele ei lähe korda teiste arvamus. Ma armastan alkoholivaba Kopparbergi. Ma armastan, et selle ostmisel küsitakse dokumenti. Ma armastan olla kodus ilma meigi ja soenguta. Ma armastan terve päev passida pidžaamas. Ma armastan hommikuti raadiot kuulata. Ma armastan jalutada. Ma armastan rattaga sõita. Ma armastan hiiglaslikke päikeseprille. Ma armastan käia rannas, rätt pähe mässitud. Ma armastan kuskilt kõrgelt vette hüpata. Ma armastan magusat. Ma armastan hästi hea lõhnaga kreeme ja huulepalsameid. Ma armastan kõva häälega rääkida ja seda, kuidas see kõiki häirib. Ma armastan tunnis lobiseda. Ma armastan telefonis enne magamaminekut kabet mängida. Ma armastan vaadata fotoalbumeid ja videosid, kus ma olin väike. Ma armastan tennist mängida. Ma armastan vedeleda aroomisaunas. Ma armastan kardivõistlustel käia suvel. Ma armastan liblikaid kõhus. Ma armastan olla armunud. Ma armastan loomi ja väikseid lapsi.Ma armastan oma klassikaaslaseid. Ma armastan oma sõpru. Ma armastan oma pere. Ma armastan oma parimaid... MA ARMASTAN ELU !!

Monday, January 10, 2011

Tired !

Ma olen väsinud kõikidest eelarvamustest. Tüdrukutest (eriti tüdrukutest), kes ei tea teisest inimesest mitte midagi, kuid leiavad ikka õiguse nendest taga rääkida ja neid solvata. Üle üldse... Mida see taga rääkimine üldse head teeb. Ainult upitab nende ego ja on seda siis tõesti vaja ? Mul on kõrini inimestest, kes peavad ennast paremaks, kui teised. Kõik siin maailmas on head. See, et mõnele on rohkem välimust antud, ei muuda teda paremaks. Kahjuks ei osata enam iseloomu ju hinnata. Alati on välimus ennekõige. Ja siis need ilusad inimesed arvavad, et nemad on maailmanabad. On väheseid tüdrukuid, kes tõesti omavad nii laitmatut välimust kui ka täiuslikku iseloomu.
Kokkuvõtteks... Jumalauta võtame ennast kõik kokku nüüd. Kõik see klatš ja mõttetu iba teiste kohta raiskab lihtsalt aega, mille ajal saaksime rääkida kellestki head. Igakord kui sa üldse kedagi kommenteerima hakkad, mõtle sellele, kas ta ikka on selline nagu tundub või sa lihtsalt ei tea teda piisavalt !

Vabandust kurja sissekande pärast. Aga lihtsalt mul täna väga muutlik tuju.
Hommikul läks kõik perse. Jäin kooli hiljaks, kukkusin tee peal sukad katki, pidin koju tagasi minema, siis jälle kooli. Terve tee möödus omaette ropendades... :D Koolis läks hästi, sain kõhutäie naerda nagu alati. Ja matemaatika aritmeetika test oli 5 !!!!! Peale kooli jälle närvasin. Ilm on täiesti kohutav, igalpool on nii libe, eriti kui käid oma suure kotiga, milles on õpikud pluss trenniasjad. See eest trennis läks jällegi hästi. Sain oma uut seelikut ka kanda, success... :D
Peale trenni veetsin ka veel ülimat aega. Algul pargis (ma polnud nii ammu oma semudega juttu rääinud) ja pärast Kebabis ja niisama ringi uitades...
Ja üks ülim uudis oli veel. Weeds'i 6s hooaeg algas täna !!!! Ma jumaldan seda saadet. Kõik see irooniliselt fucked up elu ja need tegelased seal.... üle prahi !!Kahjuks ma magasin osad küll maha, aga homme on ju korduseeed ! :P
Niiet lõppude lõpuks võib siiski selle päeva lisada kordaläinute hulka. (:




                                          She's soooo fucking gorgeous!

Thursday, January 6, 2011

(:

Tehtud ! Ma olen suhtes. Ma ei tea kuidas tundma peaksin. Loomulikult olen ma õnnelik, seda kõige rohkem. Kahjuks on mul loomulikult ka omad kahtlused...
Tema suhted pole kestnud kauem kui kuu. Oma eelmise tüdruku jättis ta minu pärast maha. Mis siis, kui pärast juhtub minuga sama. Noh, ega siis midagi. Mul on horoskoop juba läbi loetud. 2011 aastal pidin ma kiiresti üle saama poistest, kellega lahku lähen. :D Ma küll loodan, et seda ei juhtu, aga igaks juhuks tuleb olla valmis ka kõige halvemaks.Ma siiralt loodan, et temaga tuleb meil eriline suhe.
Ja samuti kardan ma ise ka. Ma küll ei jäta poisse kiiresti maha, ma pigem petan. Eelmist poissi, kes omal ajal tähendas mulle kõike, petsin ma ka. Selle ma ajaksin hea meelega alkoholi süüks. (; Lõppude lõpuks on alati kõige tähtsam tahtejõud. Kui sa ikka tõsiselt ei taha sellistel asjadel juhtuda lasta, siis sa lõpuks ei tee ka seda.
Igastahes praegu ma lihtsalt olen õnnelik ja naudin mida nautida annab, sest ma olen nii kaua olnud vaba ja see on juba ära tüüdanud. On hea olla kellegi üks & ainus ja on hea, et mul on nüüd see üks & ainus. (:

Wednesday, January 5, 2011

Heiiiii ! (:

Asjalood on nüüd nii, et ma otsustasin teha uue blogi, sest ma sain teada lugejatest, kes tegelt ei tohiks seda lugeda... :D
Kell on praegu 3:36 öösel. Ma ei tahtnud enne magama minna, kui blogi on valmis & esimene sissekanne kirjutatud. Ma tean, et üks asi, mida te kindlasti mõtlete on see, kui värviline mu blogi on... Ma lihtsalt väsisin ära sellest must-valge teemast. Ja kuna need pildid tegid mul tuju nii heaks, miks mitte jagada neid ka teiega ja loota, et võibolla saan teie tuju ka paremaks teha. (:
Praegu on käimas vaheaja 15 päev (kui arvestada neljapäev ka vaheaega).See vaheaeg on kindlasti minu jaoks üks meeldejäävamaid, sest üks poiss suutis selle nii eriliseks teha.
Ta on muidu 2 aastat meie koolis käiud. Tegelikult 1 & pool. Suhtlema hakkasime me alles 2010 aasta 1.detsembril, kui ta mu Facebook'i seinale postituse tegi. :D:D Paar päeva hiljem andsin talle juba oma msn'i. Kõik läks nii kähku. Läks ainult mõni päev kuni tundsin ennast nii hästi temaga rääkides ja üle üldse. Me saime täiega hästi läbi. Teadsime kuskil 2 nädalat. Juba selle ajaga usaldasin ma teda sama palju, kui usaldan mõnd oma sõpra, keda tunnen aastaid. Igastahes, lõpuks hakkasid juba tunded vaikselt tulema. Ma loomulikult ei tahtnud, et keegi teada saaks, sest tal oli tüdruk. Päev enne jõule saime me esimest korda kokku kahekesi. Loomulikult me olime varem rääkinud, aga mitte nii.

Kokku saades oli tunne nagu räägiks vana sõbraga. Mitte ühtegi piinlikku vaikusmomenti ega midagi. Ja isegi kui meil polnud midagi teha (me lihtsalt kõndisime jala Kristiinesse, olime veidi seal ja läksime bussiga Mustakale tagasi), oli mul ikka väga lõbus. Vot pärast seda õhtut olin ma kindel, et ta meeldib mulle. (:
Läksid jõulud mööda, mis olid väga toredad. Sain oma lemmiksööki-sealiha ! Vanaema tegi spetsiaalselt mulle veel seda teistmoodi kui teistele. Tal oli meelde jäänud, kuidas ma seda süüa armastan, avvvvvv. (: Seal selgus, et mu armas täditütar oli rääkinud kõigest mu tädile, mida ma blogis kirjutan.Tema pärast ma uue teengi.
Jõulud möödusid Tartus muidu ja kinkidega jäin ülimalt rahule.Ainult tagasitulles oli masendav see, et pidin terve tee kuulama Elmari raadiot... -.-
Pühapäeva õhtul kohe kui jõudsin, sain ma jälle temaga kokku. Ma usun, et te teate kellest jutt on. Ja nüüd me olemegi praktiliselt igapäev koos olnud. Kasvõi tund aega, me saame ikka kokku. (:
Ma ei suuda isegi kirjeldada seda, kuidas ma tunnen. Me oleme käinud temaga kohtades, kus olen terve elu unistanud käia mõne hea poisiga. Jalutame vanalinnas, käime vaateplatvormidel, tutvustan uusi söögikohti talle, kinos (okei, tegelt sinna me pole jõudnud veel), isegi põhjapõtru vaatamas. Ta teeb mind nii õnnelikuks, et ma ei suuda kurb olla üheks minutikski. Isegi kui ma tulen kodust välja oma ludide juustega, suvalise mütsiga, spordijope, kilepükste ja tossudega, ütleb ta mulle, et ma olen ilus. Iga kord kui ta mulle midagi ütleb, iga kord kui ta mulle kalli teeb või käest kinni võtab, on mul liblikad kõhus. Mul on varem poisse olnud, kes on endast väga tugeva jälje jätnud, aga ma ei mäleta, et oleksin tundnud nii õnnelikuna ennast. Ta on lihtsalt täiuslik minu jaoks. Ta on eriline, alati positiivne, ilus, tore, sõbralik, hooliv, heasüdamlik, jutukas, lollakas (see on hea asi). Ideaalne... (: Temaga koos olles ma ei saagi muud moodi, kui ainult naeratades. Ma küll tunnen teda veidi rohkem kui kuu, mis on naljakas, saan täitsa aru, aga ma usun ja ma siiralt loodan, et meist saab midagi erilist.

Viimasel ajal on üldse kõik nii hea. Emaga saan läbi, vennaga ka enam-vähem. Sõbrannadega on kõik kõige paremas korras. Just eile käisin oma kõige nunnuma, Sannaga, söömas. Pidime minema Komeeti. Lõime ennast ilusti üles, ikkagist ilus kohvik ja puha. Ja mis selgub...kohvik on rahvast täis. Lõpuks lõpetasimegi ikka meie vanas armsas aegumatus söögikohas- Mc Donald'sis. Sõime topelt-juustuburgeri einet ja saime 2 uut tuttavat isegi. Peale seda läksime Java Coffeesse. Hinnad olid mõnusalt kirved muidugi. Koogitükk maksis 62.- ja koogitükk oli ebareaalne. Nii suur, aga maitse polnud seda raha väärt. :/  Sanna võttis ka jäätist praetud banaanidega, 75.- ja ma pole isegi kindel kas need banaanid olid praetud. :D:D Aga, isegi kui raha läks, sain ma aega veeta Sannaga, ja see oligi eesmärk. (:

Aga esimese postitusega on nüüd kõik, kuna ma olen reaalselt väsinud. Homme päris pool päeva ka maha ei taha magada. Ma usun, et sellest esimeseks korraks piisab. (;