Helohelohelo, nagu ma viimasel ajal igat oma postitust alustan, pole jälle ammu kirjutanud. :D
Ma olen nii õnnelik viimasel ajal, ei oskagi öelda, mis pärast. Sest koolis ei anna mul hinnetega väga kiita ja noh, isiklikus elus on kõik nii ja naa. Üpris keeruline, ent siiski olen õnnelik.
Asi on vist selles, et suvi on juba käega katsuda ja viimasel ajal on nii palju teha, nii lahe koguaeg. Mind ümbritsevad inimesed, kes mind alati naerma panevad ja kes püsivad kõrval. Pole mingeid probleeme, keegi ei takista mind tegemast seda, mida soovin. Free as a bird nh. :D
Eks loomulikult ole paar murekohta ka, pean taaskord tegema haiget inimesele, kes väga hoolib, ent samas, pigem olla aus, kui ebaaus. Loodetavasti ta mõistab mind ja kõik saab korda. Ma sellest siin väga täpsemalt ei hakka rääkima, sest viimasel ajal ma aina üllatun, kes kõik mu blogi loevad. :D:D Ei saa öelda et see üllatus on just ebameeldiv, pigem just nagu... veidi imestama panev? Aga jah, need kes teavad, need teavad. :D
Selle kuu parimaks osaks seni on vist see, et Sandra sai load kätte! Reedel käisime temaga sõitmas ka! Kui ta mind peale võttis, hakkasin naerma, sest see tundus niii ebareaalne :D. Minu Sandra ja autoroolis, sügisel 19 ??? Dafuuuuuuck :D Nendest inimestest, keda ma tunnen, tegi ta load veel kõige kiiremini ka ära, niiet väga uhke olen oma tibu üle.
Ja mis veel, Markus ja Marietta on suhtes jeee! Ütlemata lahe paar on nad tegelt, sobivad ka mega hästi. Ma loodan et ma ka lähitulevikus oma õnne leian. :D:D:D haha
Aga kuna juba jutt selle peale läks ja õige tüdruku blogipostitusest ei tohiks puududa jutt poistest, siis ma natukese midagi mainin. Et ja, mulle meeldib üks poiss, kelle puhul ma poleks vist ealeski arvanud, et ta mulle meeldima hakkab. :D Ma ei sallinud teda paar aastat tagasi silmaotsaski, aga nüüd on ta nagu teine inimene. Ma ei ole rumalalt armunud ega midagi, see on väike kiindumus, aga see on nii hea tunne, kui ta ümbruses on, võinoh jah. Ma ei oska väga hästi seda kirjeldada, loodetavasti saate te ise ka aru. Praegu on kahjuks olnud just see, et poisid, keda ma tahan tundma õppima kui sõpra, avaldavad mulle oma kiindumust, ei saa vastust, mida lootsid ja kaovad plaanilt, aga need kelle vastu ise tunnen sellist särtsakat tunnet, pole huvitatud. :D Tema puhul ma loodan, et asi on teisiti. Kuid kui ka pole, siis eks igal ühel meist tuleb üle elada mitu ebaõnnestusmist, kuni lõpuks õnnestub midagi. :D Ma ei hakka kurvastama ega midagi, sest viimasel ajal olen nii positiivne, et miski ei saa mu tuju alla viia... vist. :D
Wow, ma ei arvanudki, et seekordne postitus nii pikk tuleb, aga hea on mõnikord siia jälle kirjutada midagi ja vaadata statistikast, et mu blogi ikka jälgitakse. Aitäh, et te mind ära unustanud pole. :D

Uuuuh, pole siia jälle nii kaua kirjutanud. Aga kui hakata kirjutama midagi, ei tule midagi mõttesse ka. Palju asju on toimunud, kuid ma nagu ei näe nendes nii suurt tähtsust, et üle kanda.
Üldiselt olen ma haigelt väsinud, koguaeg. Kool kurnab ikka nii ära. Samas on tunda õhus juba suve tunnet, nüüd, kui 12ndikud ka koolist ära läksid, hakkab vaikselt juba kohale jõudma, et ainult 1 kuu veel ja tuleb see kaua oodatud suviiii.
Viimasel ajal on kohati nii palju muutunud ka. Mõndade väga lähedaste sõpradega olen nii kaugeks jäänud, et kurvaks teeb. Samas on ka tulnud uusi armsaid sõpru juurde. Tore. Me gusta.
Homme on Dimskini sünna, mida aigelt ootan, eelmine nv oli Marru sünna, mis oli mega awesome ja siis tuleb järka nv Marru sünna vol 2. mida ka vägaväga ootan.
Nii palju sünnipäevasin on viimasel ajal.
Ahja nüüd olen käinud tööl ka, jäähoki võistlustel kirjutan protokolli. Ametlikult olen ajavõtja sekretär. Aga ülimegachill töö on. Vahest on pingeline. :D Esimesel nädalal võistlesid 94 kutid, ei saanud kurta. Nüüd kirjutan protokolli väikestele, jagan karikaid ka ja puha!!!
Mis veel? Hetkel nagu ei tulegi midagi rohkem.

I tought that things like this get better at time,
but I still need you, why is that?
You're the only image in my mind
so i still see you, around...

I miss you, like everyday
wanna be with you, but you're away.
Said I miss you, missing you insane,
but if I got with you, could it feel the same?

Words don't ever seem to come out right,
but I still mean them, why is that?
It hurts my bride to tell you how I feel,
but I still need to, why is that?

I miss you, like everyday,
wanna be with you, but you're away.
Said I miss you, missing you insane,
but if i got with you, could it feel the same?

It don't matter who you are, it is so simple
a feeling, but it's everything.
No matter who you love, it is so simple
a feeling, but it's everything.

I miss you, like everyday,
wanna be with you, but you're away.
Said I miss you, missing you insane,
but if i got with you, could it feel the same?


It don't matter who you are, it is so simple
a feeling, but it's everything.
No matter who you love, it is so simple
a feeling, but it's everything.

Mul pole vist ausalt päris ammu olnud nii tegusat ja lahedat vaheaega, kui see! Reedel alustasime kohe vaheaega Siimu juures käiguga. Meil juba selline iga-reedene traditsiooni Siimu pool. Sama rahvas ja alati saab nalja nabani.
Laupäeval käis isa Eestis, sõime temaga ja pärast sain Jukiga kokku, et enne reisile minekut natukenegi koos olla. Õhtu veetsin kodus. Tegin veel emaga kokkuleppe, et kui püsin laupäeva õhtul kodus saan kaks ööd ära olla. Ema oli nõus.
Niisiis pühapäeval läksimegi Marietta, Nessi, Denisi, Johni ja Merkaga arena3. Enne uksest välja saamist kadus tuju nii ära, kuid hiljem saime hoo sisse. :D Algul olime Mariettaga jumala sirged, kuid siis hakkas Andre(koolivend) shotte välja tegema. Kodutee peal suutsin juba Tallinna ja Rakvere ka sassi ajada, aga see selleks.
Esmaspäeval oli Andri sünnipäev. Ohhjumal, see oli nii mõttetu pidu, et ma isegi ei taha rääkida sellest. Igastahes nüüd tean, et sinna majja ma enam oma jalga sisse ei tõsta ja sama käib Marietta kohta. :D ERITI Marietta kohta.
Teisipäeval käisime õhtustamas St. Patrickus, see õhtu võtsin rahulikult.
Kolmapäev RAKVERREE! Kell 10 hellas juba Gerli et start on 3 tunni pärast. Tänu sellele kõnele oli aega end korrastada, kuid lõpuks jäi kõik siiski viimasele hetkele. Kell 15.00 pidin Mihkliga kokku saama, aga igasugu viivituste tõttu jäin mingi pool tundi hiljaks. Jube hea oli teda näha, viimati saime me mingi 2010 talvel kokku. Läksime Hagarisse sööma, kus nägin ka Taavit. Pidin terve see aeg kuulama preketite nalju, õnneks suutsin nad rahulikult vastu võtta, külma närviga. :D
Kui kõtu täis sai tuli võttis Alari (Gerli kutt) mind peale ja sõitsime poest läbi. Seal liitus meiega Keithi. Jõudsime sinna, avasime joogid ja hakkasime pugima, haigelt sai nalja ikka.
Neljapäeval passisime terve päeva Hedi juures. Aei, vahepeal saatsime Keithi koju ja käisime süüa ostmas ja siis tuli Keithi ka tagasi. Kuna Alari sai öösel kõne, et peab kell 8 tööl olema, pidid nad Gerliga juba kell 6 sõitu minema, aga ma eiiiiii viitsind.
Õhtul enne minekut vaatasime Hedi juures veel mingit haiget õudukat. Pärast oli siuke parakas peal.
Ja reeeeede, ehk siis täna. Praegu olen kodus end välja puhanud, aga kohe varsti lähme me Pizza Grandesse ja võibolla ka Siimukale, et traditsiooni ikka hoida. Aga eks näis, mis õhtu kaasa toob. :P
Ma ei taha üldse kooli tagasi minna, aga õnneks tuleb viimane veerand ja siis on suviiiii!

E.E. Cummings

I carry your heart with me (i carry it in
my heart)I am never without it (anywhere
 i go you go, my dear; and whatever
is done by only me is your doing, my darling)
                               
                              I fear
no fate (for you are my fate, my sweet)
I want no world (for beautiful you are my world, my true)
And it's you are whatever a moon has always meant
and whatever a sun will always sing is you

Here is the deepest secret nobody knows
(here is the root of the root and the bud of the bud
and the sky of the sky of a tree called life; which grows
higher than soul can hope or mind can hide)
And this is the wonder that's keeping the stars apart

I carry your heart (i carry it in my heart)

Ma tunnen ennast täiesti tühjana, ausalt. Kui ma peaksin kellegi teise silmadest nägema ennast, mul oleks sellest tüdrukust nii kahju. 4 kuud on möödas ja see tüdruk igatseb ikka oma poissi taga. Ta on proovinud terve see aeg olla poisile sõbranna, keda saaks usaldada ja kes oleks toeks. Kuid lõpuks ta taipas, et see, olla tema sõbranna, teeb talle ainult rohkem haiget. Sest kui nad on koos, on tüdruk õnnelik. Kui nad pole koos, on ta kurb. Ja igakord kui ta kurb on, käib temast nii sügav valu läbi ja see ei kao kuhugi.
Seega jah, nüüd ta otsustaski seda, mida ta kõige enam vältida üritas. Lõpetada poisiga suhtlemise. Kasvõi ainult mõneks nädalaks. Sest inimesed ei saa omavahel olla tõelised sõbrad, kui üks pool armastab teist, ja teine mitte. See pole lihtsalt võimalik, sest siis see inimene, kes teist nii väga armastab, valetab nii talle, nii endale ja ka kõikidele teistele. Ta ütleb, et küll ma üle saan. Isegi kui viibib ta kaisus, aina korrutab endale seda. Ja üks hetk ta leiab ennast jälle nutmas, südames selline vastik tunne.
Aga kuidas saab inimene vältida seda, keda ta armastab. See on lihtsalt niiii raske. Näha teda ja pöörata pilk ära, kui ta sinu poole vaatab, mitte midagi temaga rääkida, kui enne te rääkisite iga õhtu. Alles on teine õhtu ilma temata ja ta tunneb ennast juba nii tühja, kurva ja väsinuna, et ta ei suuda isegi pisaraid enam kinni hoida
Kuid mis tal muud üle jääb,  kaks võimalust tüdrukul olla õnnelik on kas proovida temast üle saada, nii nagu ta seda praegu teeb, poissi lihtsalt vältides, või teine võimalus, pingutada veel suhte nimel.
Kuna tüdruk tervelt 4 kuud ainult pingutanudki ongi, on see viimane variant tema jaoks kadunud. Sest see pingutamine on ta täiesti katki teinud, täiesti ära räsinud. Seega jääbki alles vaid see üks vastikvastik variant, mis kindlasti teda veel õnnetumaks teeb, kuid mis mõne nädala/kuu pärast, ta endiseks muudab.
Ja terve selle aja on tüdruk enda peale nii meeletult vihane, kuidas ta sai niimoodi armuda, ta lubab et liigub edasi, kuid mis seal salata, sisimas soovib ta ikkagi teist võimalust... :/