Eee, tahtsin seda öelda, et teen mõneks ajaks blogis pausi. Lihtsalt pole millestki rääkida, kuna kõik on koguaeg sama.
Seega, kuu või paari pärast võite taaskord mu blogi jälgida! (;

Aga seniks:
jälgige mu twitterit :D :
https://twitter.com/#!/KristinPlomberg

JO

Taaskord on tulnud aeg mu lambiseks postituseks.
Räägin siis üleüldiselt oma praegusest elust. Esiteks - KOOL. Täiesti masendav kuidas hinded langenud on võrreldes eelmise aastaga, mul tuleb vist 4 kolme, 1 kaks lausa, see sõltub mu keemia kursuse tööst, milleks pmst õppinudki pole... :d anoo, ma ei tea, kuidagi mega lebolt võtan seda kooli viimasel ajal... :D
Siis kõik muu elu, nii kiire ikka, preku arstid, muud arstid, palju tuttavaid kelle nägusi näha tahaks, aga vähe aega.
AHJA tegin Twitteri endale, tundus hea mõte. Sest sinna ma siis kirjutan oma tegemistest janii rohkem. kuigi koguaeg läheb meelest... :D
https://twitter.com/#!/KristinPlomberg
ma loodan et see link avaneb.
eee, mis veel. Üldiselt on nagu kõik korras, tuju viimasel ajal kahtlaselt lamp olnud, Täielik udu olen viimasel ajal ja siuke tunne et see läheb aina hullemaks... :D
Issand, teate, ma ei oskagi siia mitte midagi kirjutada. Vnh, oskan, aga nagu praegu ma ajan selle väsimuse peale, sest kuigi ma selle postituse postitan, tundub see isegi minu arust väga idiootne postitus. :D:D
Ma luban et järgmine postitus tuleb normaalne!

Viimast korda Sinust

Oeh... ma olen juba mitu päeva mõelnud seda postitust kirjutada, kuid iga kord enne, kui üldse midagi kirjutan ja peas mõtlen, et mida kirjutada, tuleb mul nõrkus peale ja ma panen kähku selle lingi kinni ja tegelen millegi muuga.

Naljakas on lugeda oma vanu postitusi vahepeal ja mõelda, et mu tunded sinu vastu pole kuhugi kadunud. Loomulikult on kurb, et aa minu vastu niimoodi enam ei tunne, aga kui ma juba kedagi nii väga armastan, siis minu puhul need tunded ei kao kuhugi. 

Minu jaoks on endiselt kõik sinu juures täiuslik. Ma ei suuda ikka kujutada enam oma elu ilma sinuta ette sinuta, ma olen tänulik iga mälestuse eest. Aitäh, et panid mind tundma kõige õnnelikuma tüdrukuna Ja aitäh, et sa endiselt oled jäänud mu ellu. Isegi kui mingi osa minust lahkus koos sinuga, oled sa mind ikkagi palju paremaks muutnud. Sa ajad mind naerma oma tobedate naljadega ja teed mind rõõmsaks oma armsate komplimentidega. Sinuga koos olles, ei ole oluline miski muu, vaid sina ja mina. Sinu silmadesse vaadates ja sinu kaisus lamades jääks nagu aeg seisma.
Kui sulle tundub, et ma ei kuula vahepeal mida ütled, siis usu mind, et ma kuulan alati. Ja isegi kui me ei jõudnud käia sinuga kõikides kohtades, mida sulle näidata tahtsin, ja teha kõike, mis mul plaanis oli, olen ma siiski nii õnnelik, et me saime peaaegu et kõik tehtud. Ma tean, et vaatan liiga palju romantilisi filme ja loodan, et elu ongi nagu filmis, kuid see, mis meil oli, oligi omaette film. 

Kui sa selle läbi loed, siis ma loodan, et sa saad aru, miks ma ikka veel loodan ja sind armastan. Loomulikult ma tegin meie suhte jooksul palju vigu, kahjuks taipasin seda alles siis, kui kõik läbi oli. 

Kui sa otsustaksid anda meie suhtele uue võimaluse, võtaksin ma seda mitte küll täiesti, kuid mõnes mõttes ikka teistmoodi. Ma püüaksin vältida kõiki vigu, mis tegin enne ja ma ise usun, et meie suhe oleks palju parem, kui ta oli enne. Sest mul on nii palju aega olnud, et mõelda, mida muudaksin.
Aga kui sa leiad kellegi uue, tahaksin ma öelda sellele tüdrukule, et ta ei keeraks seda suhet untsu, sest sa tõesti oled ainulaadne poiss. 

Ja nagu ma 8 kuud tagasi ütlesin, ütleksin ma uuesti, ma armastan sind endiselt rohkem kui sealiha, kummikomme ja suhkurt. (: